1. Ma olen haige.
2. Mul on ikkaveel mingi ahv pastakaga emakas -.-
Need kaks punkti peaksid selgitama, miks mul mingid äärmuslikud sissekanded sisse sajavad blogisse.
Anyway.The thing is, et ma tunnen end kind of failina. Kõikidel on mingid värdjad suhted, millest mina osa ei saa. Nagu... Mille poolest ma nii "fucking special" olen, et ma endale ühtegi ei saa. Ja vittu küll, kaua ma passima pean, kuni üks hetk mingi NORMAALNE noormees viitsib minu peale aega raisata?
Ma olen epic angry. Sest mul on siiber üksi olemisest. For real. Ma tahaks end täielikult unustada või kuskilt anti depressante saada või tra maitea. Reede võiks tulla. Siis ma saaks oma cripitud pesupulbri kätte ja oleksin õnnelik. Natukeseks ajaks. Nagu full fucking failer doom.
Ma tahan, et minuga ei käituks enam keegi kui kaltsuga. Et ma ei tunneks end kasutatuna, ei oleks enam down omadega. Tahan õitseda. Aga üksi on veidi raske.
Loodetavasti ma näen neljapäeval Rebekat, siis saame koos õnnelikud olla.
Nagu õõh... Mingi pipramakaron shacaron on olla -.-
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar