Klöka-klöka-klöha blööh.

Ma usun, et on olemas midagi, mis parandab mu emotsionaalset riket, kuid miks see miski ei paranda seda püsivalt?
Ma ei suuda aru saada, miks mul mingi viga on. See piinab mind, sest maitea mis see viga on. Ma lihtsalt hädaldan ja vajan midagi, aga mida...?
Ahjaa, nohu on pmst lännu. I can BREATHE again :D. Aga nüüd vastutasuks sellele mu keha otsustas, et ta soovib rögiseda nagu 89-aastane vanamees kõige hullemas tuberkuloosis. Röga maitse peksab üle. Öäk.

Üldiselt ma loodan hetkel, et mu seis paraneb millalgi väga ruttu ja jääb püsivalt stabiilseks.
Tahan Tallinna, sest ma igatsen oma houmisid sealt :(. Aare, Rasmus, Kessu, Helly, Tanka, Aule ;O So much doom to feed.