Ossavana. Jõudsingi lõpuks koju. ULME. Ja esimene asi, mis bussis juba südames kripeldama hakkas on see, et I miss my TLN homies :(. Nüüd saab jälle tükk aega kodus passida. Whepee :(.
Rassuuuuu, AAREEEE :'(.... Miumiumiu. Ma isegi igazzen jAANUST mingil määral, wowz :D
Bussis oli suht WTFCK sõita... Istusin akna äärde, nagu mul ikka kombeks on üksi sõites ja kui buss sõitma hakkas siis ma pidin pikali kukkuma paanikast O_O. Bussiaken värises nagu tahaks otsast kohe-kohe tulla ja mind bussist valla puhkuda .___.
Suht hirm nahas untill Kose rist nh :S. Siis ma harjusin ära sellega juba. Aga mnjaa, vähe sellest - suvise ventilatsiooni aplikaator oli ka teibitud lakke O_O. Nõukaaegne kohvimasin kilises ja kolises :S.
Ainult üks positiivne asi oli - sitaks kena kutt istus 2 pinki eespool ja lihtsalt tegi mu tuju paremaks sellega, et ma kuulsin kaugemalt ta kõrvaklappidest venemuusikat, mida ma väiksena olin kuulanud - tuju +999999. :)
A ja siis ta tuli TARTUS maha ^^ WHeeee. A raudselt on gay, sest ta oli veits liigailus :(.
Täna lõunast näen Kristlinit üle piiiika-pika aja :O ^^
JA NÜÜD KUTSUTI SUSILE KIIRABI :S:S:S:S:S
WTFFFF.... MAITEA MIKS ISEGI :(:(:(:(:(:(
reede, 15. jaanuar 2010
esmaspäev, 11. jaanuar 2010
Haloo, eyeball.
Plz keegi võiks raha saata :D
V no... Maitea. Lihtsalt kinkige mulle PALUN 10g Ants Antonovitši :)
Oleks väga tänulik.
V no... Maitea. Lihtsalt kinkige mulle PALUN 10g Ants Antonovitši :)
Oleks väga tänulik.
Nägemist.
See, et Sul on sitt tuju ja Su armuelus ei lähe asjad nii nagu Sina tahad, ei vabanda Sind välja sellest, et Sa teed teistele põhjuseta haiget.
Üks päev Sa tuled mulle seletama, et Tanka ei salli mind ja valetab mulle, sest mitte keegi ei räägi mulle tõtt ja midaiganes absurdset veel. Siis seletad mulle 50 lauset msnis, et Sul on vaja minuga rääkida - mida Sa muidugi ei tee :).
Siis järgmisel hetkel avastad, et mul on "VIST" tuju kuskile ümaraks nulliks läinud ja äkitselt küsid, et mis mul hakkas/juhtus? PANEB MÕTLEMA.
Ja nüüd, kui ma räägin Sulle lihtsalt sellest, kuidas mu ema mind närvi ajas, väidad Sa et mul on sitt tuju ja ma aind virisen. Hmm.
Tead kallike, mine Sa ka õige putsi. Parem hoia distantsi nii kaua kui võimalik. Ma ei viitsi Su lapsikut armuelu abistada. Ausõna, Sa viskasid mul täiega üle. Sõbrad ei käitu nii. Tundub, et Sa mängisid sõpra.
Aga see selleks. Lihtsalt kao minema. Nii peaks kõige valutum olema : )
ADJÖ!
Üks päev Sa tuled mulle seletama, et Tanka ei salli mind ja valetab mulle, sest mitte keegi ei räägi mulle tõtt ja midaiganes absurdset veel. Siis seletad mulle 50 lauset msnis, et Sul on vaja minuga rääkida - mida Sa muidugi ei tee :).
Siis järgmisel hetkel avastad, et mul on "VIST" tuju kuskile ümaraks nulliks läinud ja äkitselt küsid, et mis mul hakkas/juhtus? PANEB MÕTLEMA.
Ja nüüd, kui ma räägin Sulle lihtsalt sellest, kuidas mu ema mind närvi ajas, väidad Sa et mul on sitt tuju ja ma aind virisen. Hmm.
Tead kallike, mine Sa ka õige putsi. Parem hoia distantsi nii kaua kui võimalik. Ma ei viitsi Su lapsikut armuelu abistada. Ausõna, Sa viskasid mul täiega üle. Sõbrad ei käitu nii. Tundub, et Sa mängisid sõpra.
Aga see selleks. Lihtsalt kao minema. Nii peaks kõige valutum olema : )
ADJÖ!
pühapäev, 10. jaanuar 2010
Linda-Linda, otsis rinda.
Wheee. Meil tekkis Rassuga geniaalne idee -
MAGUSAD MAKARONID
MAGUS PRAEKARTUL
MAGUS SEAPRAAD MUNDRIS MAGUSATE KARTULITEGA.
See on see, kui social life avastus tekib veel kord ja lihtsalt tahaks magusat :o
Aga tegelt ka - we iz gonna make it tru :D
Ja siis Rass, SEBI KERDO ÄRAAAAAA :D Jajajajajajajajajaja nõuzz :D 500+ JAH vote'i.
WAT?
Rass just karjus köögist, et ma ütleks et me oleme nii HAEK WAN DOO'd et me teeme magusat kartulit O.o ?!
Jejeje. Nuudlid ja hapupiim... OOT MIS HAPU NUUDLID JA SUHKRUVESI XD
MAGUSAD MAKARONIDMAGUS PRAEKARTUL
MAGUS SEAPRAAD MUNDRIS MAGUSATE KARTULITEGA.
See on see, kui social life avastus tekib veel kord ja lihtsalt tahaks magusat :o
Aga tegelt ka - we iz gonna make it tru :D
Ja siis Rass, SEBI KERDO ÄRAAAAAA :D Jajajajajajajajajaja nõuzz :D 500+ JAH vote'i.
WAT?
Rass just karjus köögist, et ma ütleks et me oleme nii HAEK WAN DOO'd et me teeme magusat kartulit O.o ?!
Jejeje. Nuudlid ja hapupiim... OOT MIS HAPU NUUDLID JA SUHKRUVESI XD
Kui teravad mänguasjad jälle moes on...
Sa tahad oma elu lõpetada mingisuguse tühise tüli pärast ja leiad, et nüüd Sul pole enam mõtet selles ilmas eksisteerida, kuhu Sind on vaevaliselt ja armastusega toodud ja tehtud.
Kas ma olen ainuke, kes suudab roosasid südamekujulisi prille hetkekski kõrvale panna ja tarvitada realismi vahelduseks? See pole üldse mõeldud sarkasmiga, vaid pigem pilkava tooniga. Miks pilkava? Sina oled ju alati olnud see, kes on turgutanud, et elu läheb edasi ka siis, kui mingi mõttetu ja näiliselt ületamatu küngas eluteele ette jääb. Sina oled olnud see, kes on mind teinud tugevamaks, kui ma seda varem olin. Jah, tehes küll haiget ja solvates, aga see ei loe, sest see on minevik.
Sa vaimuhaige inimene võiksid tõesti ühte fakti realiseerida:
Üks asi on see, keda ja kuidas Sina armastad - jah, tundub, et see ei kordu kunagi, kuid paraku kordab see tunne ennast hea meelega, Sa lihtsalt ei pane tähele seda ning väidad, et Sa pole seda elus tundnud kõigest sellepärast, et Su ees pole see inimene, kellega seda varem kogesid. Faktiks jääb siiski, et see tunne on tsükliline, teatud ajavahemikuga emotsionaalne nähtus.
- Kuid täiesti teine asi on see, kui armastatakse Sind põhimõtteliselt ei millegi eest. Kuigi see pole päris nii - igal lähedasel on omad pisikesed kiiksud, miks ta just Sind sedasi armastab ja nõus hoidma on. Ma ei taha Su juhet kooki ajada, kuid Sind teades on see hetke seisuga ammu puntrasse läinud ja Sa ei mõista tegelikku sõnumit, mida ma püüan Sulle edastada.
Ma võin Sulle kirjutada referaadi sellest, kui hea Sa oled ja kui väga ma ei tahaks Sinust ilma jääda, mis sest et ma vihkan Sind Su pahede eest. Ma võin Sind tehtud lolluste eest mättasse peksta samal ajal ulatades abistavat kätt, et sinikaid ja muid verevalumeid ravida. Ükskõik mida võin teha. Aga Sina ei mõista endiselt, et oled minu jaoks ülimalt kallis ning tundub, et ükskõik kui mitu korda ma Sulle korrutan, kui kallis Sa mulle oled ja kui väga ma Sind armastan ning kardan ilma jääda - Sa lihtsalt lased selle kõrvust läbi. Nagu oleks kerge vetsuhäda.
Tundub, nagu Sul polekski kedagi vaja. (sellekohapealt: jää vait ma tean Su mõtteid praegu juba) Samas tekib küsimus, miks Sa just sõprade juurde jooksed, kes vannuvad Sulle pisar silmas ja käsi südamel, et nad ei taha Sust ilma jääda nuttes, et ei tea mida teha ja samal hetkel teed neile tohutult haiget mõtlemata oma tegude üle.
Kallis, Sul on enda pea olemas. Kasuta seda vahelduseks mõtlemiseks ka, mitte ainult kukkumist pehmendava padjana. Sedagi juttu olen ma üritanud Sulle tükk aega selgeks teha - endiselt Sa ei kuula, kuigi kindlalt tead, et mul on FUCKING õigus.
Sinu pärast istun siin läpaka taga, eirates väsimust, mida on mul kahe päevaga kogunud küllaga ja ma pole siiani maganud tunnikestki. Sinu pärast! SINU, ei kellegi teise.
Miks ma istun siin, pisar silmas ja pea täis muresid? Sest ma ei julge magama minna! Ma ei lepiks sellega, et selleks ajaks kui mina ärkama peaksin, Sind ehk enam pole eluski.
Ma ei julge Sind üksinda jätta. Mis sest, et ma pole Sul reaalselt küljeall, et panniga vastu pead peksta praegult tehtud tegude eest. Ikkagi... Lihtsalt ei julge minna.
Ja tead... Kallis...? Usu - kõik saab korda. Ennemgi on korda saanud, saab praegugi.
Ma isegi ei hakka Sinult lubadusi küsima, sest teades Sind ei täida Sa neid nii või naa ; )
Ma lihtsalt loodan, et Sa oled hommegi olemas...
:'(
Kas ma olen ainuke, kes suudab roosasid südamekujulisi prille hetkekski kõrvale panna ja tarvitada realismi vahelduseks? See pole üldse mõeldud sarkasmiga, vaid pigem pilkava tooniga. Miks pilkava? Sina oled ju alati olnud see, kes on turgutanud, et elu läheb edasi ka siis, kui mingi mõttetu ja näiliselt ületamatu küngas eluteele ette jääb. Sina oled olnud see, kes on mind teinud tugevamaks, kui ma seda varem olin. Jah, tehes küll haiget ja solvates, aga see ei loe, sest see on minevik.
Sa vaimuhaige inimene võiksid tõesti ühte fakti realiseerida:
Üks asi on see, keda ja kuidas Sina armastad - jah, tundub, et see ei kordu kunagi, kuid paraku kordab see tunne ennast hea meelega, Sa lihtsalt ei pane tähele seda ning väidad, et Sa pole seda elus tundnud kõigest sellepärast, et Su ees pole see inimene, kellega seda varem kogesid. Faktiks jääb siiski, et see tunne on tsükliline, teatud ajavahemikuga emotsionaalne nähtus.
- Kuid täiesti teine asi on see, kui armastatakse Sind põhimõtteliselt ei millegi eest. Kuigi see pole päris nii - igal lähedasel on omad pisikesed kiiksud, miks ta just Sind sedasi armastab ja nõus hoidma on. Ma ei taha Su juhet kooki ajada, kuid Sind teades on see hetke seisuga ammu puntrasse läinud ja Sa ei mõista tegelikku sõnumit, mida ma püüan Sulle edastada.
Ma võin Sulle kirjutada referaadi sellest, kui hea Sa oled ja kui väga ma ei tahaks Sinust ilma jääda, mis sest et ma vihkan Sind Su pahede eest. Ma võin Sind tehtud lolluste eest mättasse peksta samal ajal ulatades abistavat kätt, et sinikaid ja muid verevalumeid ravida. Ükskõik mida võin teha. Aga Sina ei mõista endiselt, et oled minu jaoks ülimalt kallis ning tundub, et ükskõik kui mitu korda ma Sulle korrutan, kui kallis Sa mulle oled ja kui väga ma Sind armastan ning kardan ilma jääda - Sa lihtsalt lased selle kõrvust läbi. Nagu oleks kerge vetsuhäda.
Tundub, nagu Sul polekski kedagi vaja. (sellekohapealt: jää vait ma tean Su mõtteid praegu juba) Samas tekib küsimus, miks Sa just sõprade juurde jooksed, kes vannuvad Sulle pisar silmas ja käsi südamel, et nad ei taha Sust ilma jääda nuttes, et ei tea mida teha ja samal hetkel teed neile tohutult haiget mõtlemata oma tegude üle.
Kallis, Sul on enda pea olemas. Kasuta seda vahelduseks mõtlemiseks ka, mitte ainult kukkumist pehmendava padjana. Sedagi juttu olen ma üritanud Sulle tükk aega selgeks teha - endiselt Sa ei kuula, kuigi kindlalt tead, et mul on FUCKING õigus.
Sinu pärast istun siin läpaka taga, eirates väsimust, mida on mul kahe päevaga kogunud küllaga ja ma pole siiani maganud tunnikestki. Sinu pärast! SINU, ei kellegi teise.
Miks ma istun siin, pisar silmas ja pea täis muresid? Sest ma ei julge magama minna! Ma ei lepiks sellega, et selleks ajaks kui mina ärkama peaksin, Sind ehk enam pole eluski.
Ma ei julge Sind üksinda jätta. Mis sest, et ma pole Sul reaalselt küljeall, et panniga vastu pead peksta praegult tehtud tegude eest. Ikkagi... Lihtsalt ei julge minna.
Ja tead... Kallis...? Usu - kõik saab korda. Ennemgi on korda saanud, saab praegugi.
Ma isegi ei hakka Sinult lubadusi küsima, sest teades Sind ei täida Sa neid nii või naa ; )
Ma lihtsalt loodan, et Sa oled hommegi olemas...
:'(
xoxo, mures Frixu.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)