Tühi vaenulik härmatis.

Passin kodus. Olen täiesti tasakaalust, tujust, omast elemendist ja kõigest muust väljas. Eile tegin draamat, kergelt meelega, aga kohati siiski ka sellepärast, et ma tahtsin aru saada MIS TOIMUB?! . Räägin FB's Tiiduga sellest eilsest asjast. Ma ei tea.. Pea on lihtsalt nii tühi, et ma ei oska muud teha, kui katkendit peistida.

***

T:Nuh

mis juhtus eile siis

GÕUU ANNA GÕÜUU ANNA

haha

F:tülli läksime

T: : (

F: Tra.. Maisaa aru kuidas saab meest ta sõprade arvamus kõigutada, kui tal on tüdrukuga kõik supervinge.

DAFUQ

Umbes sõpradele ei meeldi, et me koos oleme. Ee... Pohhui ei peaks olema w?

Ja läksime tülli.

T: No ongi..

F: Umbes, et ta ei pane sellele hate pingele enam varstu vastu.

Meievahel jätkuvalt kõik a-okay.

MINDFUCK

ja no.. ei saand aru, solvusin, absull ei mõistnud miks ja kuidas jms ning asja tipuks ma murdusin lihtsalt

Mingi.. Hakkasin töinama, nagu väike laps. Sest mul said sõnad otsa.

T: jaa väga hull

ah las olla

meit

F: Jah, las olla.. Tahaks seda asja kuidagi parandada.

Aga ma ei oska. Ja ma ei tahaks mingi hinna eest temaga lahku minna tegelikult, sest ta on mulle üpriski kalliks saanud.
***

Bläd no. Reaalselt, ise suht riskisin enda sõprussuhetega ja tuttavatega, ütlesin otse, et mind ei koti nende arvamus, teen mis tahan, peaasi et ma õnnelik oleks. Muu mind ei huvitanud. *jah suht närvis ja vihane hetkel, jälle*. Tiit ütles ka, et enne mu hüsteeriahoogu tundus kõik täiesti korras olevat.. Ja siis lambist, tühja kohapealt siuke asi. Well, ma saan mingil määral aru sellest, aga ma ei mõista kuidas saab sõprade arvamus minna niiväga hinge, et see mõjutaks Su elu. See nagu jätab muljet, et Sa ei ela enda jaoks vaid teiste jaoks. Dunno, mind vihkavad suht paljud, yes - üldse ei vaidle. Võino, mis vihkavad, õigem väljend oleks ei salli. Agaa mul on suht pohhui neist. Inimesed ise teavad kellega suhelda, kellega mitte. Igaüks elab enda jaoks, teeb enda otsuseid iseseisvalt ja vastutab nede eest ise, mitte ei lase end kõigutada kellegi teise arvamusest, mis võib ta otsust niipalju mõjutada, et see nusperdab edaspidist elugi. Okei, viimase lausega dramatiseerisin üle veits, aga mõte on selge.

Ma ei tea.. Mingi selle teemakohapealt ma lihtsalt passin päevast päeva kodus ja kardan. Reaalselt kardan. See on isegi paranoiline, kuidas ma kardan, et miski läheb kohe perse. Mitte sõna otseses mõttes anaali, vaid et juhtub miskit halba. Jap, räägin oma suhtest.

Mdea, Grissu helistas ka vahepeal, rääkis muga sellest. Ütlesin oma arvamuse, tema ei osand ka kuidagi kommenteerida ja oli suht dafuq. Oh well, Kaur on Kaur. Ei tahagi muuta teda, sest ta on ideaalne sellisena nagu ta on, ta võiks lihtsalt lõpetada tühja asja pärast põdemist näiteks. See oleks ka kõik.

Ühte fakti tahaks veel paika panna, enne kui ma avalikustan seda: ma ei hala bläd, ma olen lost in emotions ning avaldan arvamust. Goodbye.

Frixu's fucks given = 0.