Ma väiksena harrastasin õudukate vaatamist juba. Mingi lasteaia eas olin vist siis, kui alustasin. Ja muidugi on tüüpiline, et lapsed ei julge hiljem magama minna ja kujutavad asju ette.
Well, ma nägin üks öö päris tõsiselt, kuidas mu kapiuks lahti vajus ja siis kinni tagasi läks - nii sõtkus ta umbes pool tundi. Jumal tänatud, et laste fantaasia ülielav on ja seega ma kujutasin endale kaitsja ette. Mõtlesin minut aega, surmahirmus, milline ta olema peab ja värki. Ja siis ma nägingi, et mu voodi kõrval istub võimas koer, kellel on ogadega rihm kaelas. Ta siiamaani külastab mind unenägudes, kui mul on igaks juhuks kaaslast vaja, et mitte halbu unenägusid näha.
Viimast unenägu seoses koertega mäletan väga häguselt.
Pidin minema enda kaitsjaga välja, jalutama, sinna ihaste metsa, mis mul akende all on, aga unes oli e SERIOUS mets ja seal tuli hunt vastu, alguses mu koer urises veidi, aga siis läks ja tutvus hundiga ning kui me edasi kõndisime, siis ta jälitas meid, või noh pigem kaasnes meiega :).
Hiljem hüppas kuskilt kellegi aiast - ma ei mäletagi kas see oli rotveiler või doberman, aga süsimust ja pruunide laikudega ta oli igastahes - koer ja kaasnes meiega samuti. Hiljemates unenägudes, kui olen oma kaitsjat näinud, siis on uuedki koerad kaasas olnud. Suht ulme, saind 2tk juurde endale mingil seletamatul põhjusel.
Ju siis lähevad ajad raskemaks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar