...And not treat them the way You want.
Yea... ma mõtlesin siin ja siis ma jõudsin faktini, et mind enamuses ei sallita, sest ma ei allu mingitele ulmelistele mass-hämmingutele, ma ei allu mingisugusele liidrile kes kusagil kambas tekib, ma ei taha olla nagu teised. Ja nii ma olengi aastate jooksul tekitanud omapärasuse, mis on siin riigis ilmselt individuaalne.
Mul on väga paindlik mõtlemisviis, ma suudan väga edukas olla kui ise soovin ja igast muud veel - ma lihtsalt ei taha end kiita, sest ma ei teegi seda vaid räägin nii kuis asjad on.
Mul on komme üle reageerida sõprade suhtes, kui nad mulle haiget teevad. Aga sellel on omamoodi story seljataga - ma olen tõesti haiget saanud ja seda kõige julmemal moel. Nimelt on mulle tehtud ühe suhte jooksul vaimselt, füüsiliselt ja psüühiliselt haiget. Lisaks sellele on kriibitud mu mainet, millest ma pole sugugi hoolinud varem, kuid nüüd olen vaikselt hakanud parandama, sest mulle jõudis kohale, et maineta ei suuda keegi kusagile kõrgele tõusta.
Ma jõudsin ühe teisegi faktini. Kui ma kedagi sebima kukun, siis see tundub nii huvitav protsess olevat, et ma unustan üldse inimest ennast analüüsida, keda ma üritan hankida. Hämmastav ja kergelt shokeeriv. Ja selle kahesilma vahele jätmise pärast on enamus mu suhted luhta läinud. Ah mis enamus - kõik >_>
Tahaks üksikuks jääda tho. Asi on lihtsam, keegi ei keela ei sõima jne... Sõbrad on olemas, kes armastavad - seems okay to me.. :)
Oehh.. Maitea, pea on jälle pulki täis >.<
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar