In Your ear and out Your mouth,
And one little worm that isn't so shy.
Crawls in Your ear and out Your eye!
Pray for the dead and the dead will pray for You.
SIMPLY because they have, nothing else to do.
Pray for the dead and the dead will pray for You.
Simply because they have, nothing else to do.
Mõtted. Nad piinavad meid vahepeal. Vahest piiname meie end ise nendega. Ja selline see nõiaring ongi.
Antud hetkel ei oskagi ma seletada, kas ma piinan ennast või on asi vastupidi. Aga miski kripeldab sees ja ma olen poole jalaga kindel, et ma ei tea mis see on :S.
Ma tean, et see on midagi seotud armastusega. Ma ei tea, kas midagi nagu häirib või olen ma ehk vea leidnud. Ma ei tea :S. Ma tean täiesti kasepaku-kindlalt, et asi on minus sees. Ilmselt on viga minus, kuna ma tunnen, et mingi asjandus sööb ja söövitab mind seest.
Olen segaduses.
Samas ma ei usu, et see mingine viga on. Ma leian, et mind häirib vaikus, enda iseloomu peitmine ja kartus olla minaise. Isegi mitte kartus vaid selle "mina" varjamine ajab närvi.
Oeh. Ma lähen teen teed ja siis räägin teile edasi, ehk jõuan selliselgi moel mõtetega selgusele......... Õnneks läks vaid viis minutit sellega.
Olen natukene teed joonud ja mõtlen endiselt pingsa närviga selle üle, mis minus sees kripeldab. Ja endiselt ei saa ma aru mis see täpselt on. Aga praeguse seisuga olen ma kindel, et see on mingisugune kogunenud kogumik lõnga, mida peab ettevaatlikult harutama.
Ma tean, et mind häirivad osad n-ö. asjad enda küljes, aga nüüd on hakanud häirima ka teiste küljes ja ma mõtlen, et võiks neid parandama hakata. Kasvõi läbi lillede.
Vähemalt ühes asjas olen ma kindel - vaikus peab surema.
Ja selle ma püüangi ära tappa: kohe, nüüd ja praegu!
Praegusel hetkel tunnen ma, et mu pea plahvatab lihtsalt. Ma tunnen sisimas ka seda, et mu sisimad minad on omavahel tülli läinud ja kohe läheb käest :S. Just sellisel hetkel, kui mul Sind vaja on, Sa magad. Aga ma mõistan Sind, sest kell on pool seitse ka : /
Ja lähebki lahti:
Mind häirib, kui inimesed enda arvamuse peale suruvad. Mind häirib, kui sõbrad sõprade eest välja ei astu. Mind häirib, kui inimesed liiga kiiresti solvuvad. Mind häirib, kui inimeste tujud muutuvad nagu neil oleksid kroonilised menstruatsiooni- või rasedushood -.- . Mind häirib, kui mind taga räägitakse ja seda näkku öelda ei juleta. Mind häirib, et ma ei suuda ära otsustada mis mu elus toimuma hakkab - kuhu minna, kelleks õppida, mis suunas elama asuda jne. Mind häirib, kui ma ei leia neid lugusid mis meid kummitavad (meid, kuna mul on lõhestunud isiksus. Ja: EI ma ei ole kahepalgeline). Mind häirib, kui mu selg lampi valutama hakkab. Mind häirib, kui ma alkoholiga üle piiri lähen. Mind häirib, et ma ei leia endas ilu. MIND HÄIRIB!!!!!!!!!!!! >.<
Mind häirib, et inimesed pole alati 100% usaldusväärsed (ei ma ei pea kedagi teist isiklikult silmas, ma üldistan). Mind häirib, et inimesed ei usalda teineteist. Mind häirib, et inimesed suudavad ja tahavad teeselda kedagi kes nad pole ja ei saa kunagi olema. Mind häirivad mingid FUCKING kalkarid, kes arvavad, et nad on minust niivõrd palju üle, et nad arutavad mu elu mingites foorumites ja Vilma teab kus :S.
Mind häirib, et inimesed ei oska olla nemad ise ja kardavad seda välja näidata, kuna arvavad et nad tunduvad siis naeruväärsetena. MIND HÄIRIB, et ma ei suuda oma tulevast automarki valida. Mind häirib, et ma ei tea kuidas ja kus MT'd (monstertruck'i) ehitada lasta. Mind häirib, et ma ei suuda kõikidega hästi läbi saada sest nemad ei vasta mu iseloomu kriteeriumitele. Ming häirib, et mul vahest piidrilt jõhker ego on. Mind häirib, et vahest pressivad inimesed naeru välja et mind või minu nalju mitte solvata. Mind häirib, et ma ei saa oma juuksevärvi tihti vahetada, muidu ma jään kiilakaks. Mind häirib, et ma ei käi hea palgaga töökohal. Mind häirib, et mu vanemad joovad iga kuu vähemalt 2 nädalat jutti. Mind häirib, et mu vanemad mind sõimavad, kui nad purjus on. Mind häirib, et ma pean ALATI kodus midagi tegema, et rahulikult üksi olla ja sööki või suitsu nautida. Mind häirib, et nad vahest kaklevad. Mind häirib maailmas võimutsev vägivald. Mind häirib, et inimesed tulevad mind just siis moosima, kui ma suhtes olen. Mind häirib, et suhtes peab olema kõik võrdselt. Mind häirib, et ma ei julge kaklema minna, kui seda vaja on. Mind häirib, kui suvel päike liiga palju kütab. Mind häirib, et talv vahest liiga külm on. Mind häirib, et mu sõpru häirivad asjad mu küljes (needid, soengud, joomangud, ropendamine jmshit). Mind häirib, et mingid fotokrõhvad Tallinnlased omast arust nii lahedad, rikkad ja bossid on, et nad võivad teistele edasi rääkida siukest teksti minu kohta: aa näed see on see kole eit kes seda ja toda tegi. Ah teda nkn keegi ei salli. Hõhõhõ.". Mind häirib, et inimesed minukohta valesid välja mõtlevad. Mind häirib, et ma ei saa kõikide oma eksidega hästi läbi. Mind häirib, kui inimesed kellega ma amelenud olen või vahekorda sattunud olen ei julge seda tunnistada. Mind häirib, et osad viimase lause mainitust kontekstist mind jälle tahavad. Mind häirib, et ma ei oska pesumasinat käsitleda, kokata, koristada, ujuda ja lapsi hoida ei oska. Mind häirib, et mu sõprade ja tuttavate vanemad mind ei salli, sellepärast et ma kas ropendan palju või nad on mu julguse kohapealt kadedad. Mind häirib, et inimestel peavad olema saladused. Mind häirib, et mul on endaga suured kompleksid. Mind häirib, et mu sõprade ja tuttavate naised/kutid blokivad mind lihtsalt sellepärast et nad on igast vale-kuulukaid kuulnud ja selle eest tahaks ma neile kaussi keeta.
Mind häirib ka SEE fakt, et raudselt on keegi selle pika joru kohapealt naernud. Ja naernud mitte sellepärast ehk, et talle on midagi tundunud lapsiku ja jaburana, vaid õelusest mu pihta. Sellise asja eest lööks noaga silma ja kingiks roosi makku.
I AM SO DAMN MAD I DO NOT KNOW WHY!? :S:S:S:S
Ja nüüd ma olen kokkuvõttes 12h mõelnud ja olnud, aga endiselt midagi sööb ja söövitab mind seest. Ilmselt ma pean mõtted oma mineviku suunas seadma.
Ma panen parem mõne hea kurva loo - peaks aitama mõelda.
Joon Cola't ja kuulan ühte kurba lugu ning mul lihtsalt tulevad külmavärinad, kuna mul jõuab puhtalt kohale kui väga ma ennast maatasa teinud olen. Ma olin tupsununnu, ma ei suitsetand, ei ropendanud palju, ei joonud, ei käinud ringi kalkaritega (loe: punkaritega)[please notice: ma ei salli mingeid parmpunkareid. GLÄMMpunk on ilus. PARM on kole -.- . So get rich or die trying, bitches]. Ma ei käinud ringi joodikutega. Ma olin ja õnneks seegi hea et ma siiamaani viisakas olen vanemate inimeste vastu, kes tunduvad mitte vaimuhaiged olevat. Ma ei olnud mingeid narkootikume proovinud. Issand! Ma olin nagu mingisugune pesamuna :S. Ja mis ma nüüd teinud olen?
Ma olen... Oma maine NII miljon korda 0'i ajanud kui võimalik on. Ma olen endal sadamiljard korda margi täis teinud ja ise sellega veel uhkustanudki. Ma olen intiimseid asju võõrastele rääkinud, keda EI SAA usaldada ja mul oli SAVI?! MIDA VITTU MA TEINUD OLEN?!
Inimesed väidavad, et mu lubaduse sõna ei maksa enam midagi. Et jutud, mida ma räägin on 99% valed. Et ma tulen linna vaid selleks et juua. TULE TAEVAS APPI :S
Jaa... Traagilistel hetkedel, kus näib kõik niiväga korras olevat, mõistus koju. Ma ei suuda mõelda. Aga pean :(.
Ma püüan närvi rahustada, sammudes rõdule ja tahes suitsu teha. Õnneks kestab ka see vaid viis minutit mu mõttetust uneajast, mida mul enam vaja pole, sest kell 10 ma pean Mariga linna minema, kuna ta tahab mulle mingeid Viljandi tüüpe tutvustada. Ja nad on raudselt seda valejuttu kuulnud, mis nagu Janek ütles "IGAS LINNAS" levib.
Ma korraks tõukan kardina eest ja näen, et ka ilm pole just kõige rõõmsam. Loodetavasti paraneb :).
Mul tuli meelde see eilne kass, kui ma Janekiga vahepeal väljas käisin. Ta jälitas meid. Kräunus nii armsalt, paludes abi, süüa ja kodu kus elada. Kahjuks ma ei saanud talle seda pakkuda. Süüa andsin, aga ta ei tahtnud. Kahju hakkas. Ja siis avastasin temaga midagi sarnast. Ma olin praktiliselt samas seisus. Einoh, mul ON kodu ja söök. Aga midagi puudus. Ja temal samuti. Ta värises, oli vihmas märjaks saanud. Tal oli külm. Hale. Ulme, et ma olen seda kassi varemgi näinud ja ulme: ta tunneb mind juba mitmendat korda ära ja kukub jälitama. Vaeseke :(. Siis ta oli õnnelik, kui me trepikojas teda Taaviga silitasime ja söötsime. Ta nurrus ja puges mõlemale vaheldumisi kaissu, sest ta tundis end turvalisena. Niu :(.
Some people think I’m bonkers
But I just think I’m free
Man I’m just living my life
There's nothing crazy about me
Some people pay for thrills but I get mine for free
Man I’m just living my life
There's nothing crazy about me
Jube kuidas vahepeal inimesed vaatavad Sind ZOMGWTFDIDYOUJUSTSAY'N'DO?!?!?-pilguga, kui Sa räägid nendega avameelselt ja julged olla Sinaise :S. Vahest mõtlen, et sellistele tahaks maailma kõige wacko'maid inimesi näidata, et nad teaksid, et ma pole ainus selline.
ET on vist mu parasiit-sidesõnaks muutunud O-o.
Sometimes I just search for madness, sometimes it's romance. Now I look for something to smash into pieces and then look what's behind the mirror - hoping for a new world go popsy-doe-goes-open for me.
Jesus-jesus [hispaanialikult: hesus-hesus]. See tekst siin on nii segiläbi, et jube hakkab. Samas leian ma, et see on vist normaalne, kuna mul endalgi on mõtted nagu heinakapsas - segiläbi, pulki täis. Andestate vast.
Ma püüan nüüd telekat vaadata, ehk tuleb veel mõtteid. Pool kaheksa ja ma pole ikka ära vajunud - tundub positiivne ^^. Aga nüüd siis pult kätte ja klõpsutan kanaleid veidi.
Sorry for this big mess I made with this text. Hope You enjoyed reading my fucked up mind. I for myself, hope it is periodically like this and soon it hopefully will drift out of my head.
Frixazoid, XoXO.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar