Häirivatest kõrvalnähtustest on pmst lahti saadud, nüüd peaks suhet üldisemalt lihvima ja ehitama hakkama. Püsivalt häiriv fenomeen on see, et me teeme liiga vähe koos - me ei jaluta kahekesi eriti (nagu spontaanselt lambist ja ei räägi igasugustest asjadest vabalt n shit), me ei võta suvalt teineteisele meeldivaid filme koos läbi (sest mingi ultimate kritiseerimine -.-), me ei tee spontaanselt pisikesi armsaid kingitusi (vno, mina teen enamasti, sest ma olen ärahellitaja ja ilmselgelt liiga sentimentaalne materialist -.-), me EI KOGU raha selleks et kuskile koos reaalselt miskit ette võtma minna (resto, kino, pubi/klubi/kontsert). Ma vist olen liialt isekas, et end selliselt näen, kuid analüüsides kõike juba mitmendat korda iseendaga konversatsiooni pidades, näen et panustan maksimaalselt omaltpoolt igasuguseid tõestusi selleks, et ma võtan asja tõsiselt. Lasen end ära rääkida kuhu cash raisata, võtan enamus kompromissid enda peale, olen ettevõtlik mingite ideede lagedale ladumisega (mis miskipärast ei täitu eriti/väga). KVBAlVHILWYVWJ putsi! Jah, ma tõesti kritiseerin sitaks seda süsteemi, olen rõve näägutaja, üledramatiseerija. Õõvastav neid - suitsetan rämedalt ja provotseerin tülisid kui endal nö õigust näen, õigustaja nagu ma olen.
Well fuck.
Siin on see värk, et ma tahaks omalt poolt lõpetada selle, mis ma teinud olen. Tahaks midagi vastu saada tänuks oma pingutustele. Aga since mainäe, et ta ise sellepeale tuleks, tajun et pole seda väärt (?).
Like... Ma pole ever lilli saanud, mingeid kingitusi (except my bday gift ofc). Why the fuck not :c? Ma olen vaid kuulnud, et ta teeKS ja tahTIS teha... Miks ta nagu ei pane raha kõrvale vms? UGH JUST UGH. Ma ei viitsi lahata seda asja... Ma ei taha igast oma tahtmisi/lootusi siia üles kirjutada, see oleks nagu väljapressimine.. Sellised asjad peavad tulema hingest, hea tujuga või tujutõstmiseks mõelduna. Argh, see on nii elementaarselt vanamoodne kuidagi, et see peaks nagu veres olema. Ma ei tea, ma ei oska seda sõnadesse panna eriti.
Mina teen näiteks selliseid pisiasju hingest. Kasvõi need joonistused, mis ma talle tegin. Nägin väga vaeva selleks, et talle meeldiks, andes endast tüki ning jättes jälje mälestustemaailma. Või need asjad mis ma toon. Või see, et ma tõusen lambist üles, kõnnin kööki ja hakkan vaaritama/teed tegema/võikusid/watevar.
Kerge kõrvalekalle:
Kõik kes te mu stalkerid olete ja nüüd sellel momendil näete, et "Haha, pointless suhe, läheb tuksi" suhtumisega siitmaalt edasi loete v suhtutegi sellesse - minge putsi. Prosto idi nahuj drug, prosto-prosto idi nahuj :D.
See post on pigem temale. Ma ei jõua end IRL nii hästi väljendada, kui ma seda siin teen. Ja ma ei soovi sugugi, et ta paistaks halvas valguses, kuna seriously ta on üks jõhker kullatükk. Ta on fucking hooliv, armastav ja hoidev partner mul. Selles aspektis ma olen temaga rahul. Reaalselt. Kõik see, kuidas ta on minuga algusest peale käitunud = (L). Sitasti öeldakse ka muidugi tihti, aga no see oleneb situatsioonist, vahel on vaja, vahel on üle piiri. Aga siiski: see pole POINTLESS ega lähe tuksi, COMPRENDE?
Anyways, meil saab nüüd 2 päeva pärast 5 kuud. YAAAAAAAAAAAAAY another long relationshitship!!! Kõik koos veedetud aeg on olnud priceless ning asendamatu. Võrratu. Ei saa väga näägutada, ent ma teen seda selle nimel, et asja paremaks teha. This relationship shall grow flawless with time and I won't stop trying.
Ma loodan, et ma ei saa vasta päid ja jalgu selle eest, et ma nii otsekohene olen... Vahest tundub nagu ta ei kuuleks mind, kui ma talle miskit seletan või midagi meelega rõhutan (käitumine/suuvärk). Näib nagu kuuleks, tegude järgi ütleks vastupidist. Bläd, miks see nii raske on tasapisi päevastpäeva pingutada, tehes mingisuguseid asju, mis Su partnerile meeldivad? Ei ole ju :c
FB sein ja Tumblr on täis igasuguseid vihjeid, millest ta 97% aru saab. Maitea, vbla unustab ära vms, v siis ei pea eriti tähtsaks seda kõike. Ugh, just ugh. Maitea. Ma ei oska enam. Kõik see, mis ma rõhutan/seletan, mis on vägagi tähtis ei jõua kuidagi mu silmade/kõrvade ette. See tekitab masendust. Ma ei palu palju tegelikult ju. Ma ei palu mingeid LE OMFG FIRMAKAD ASJAD PLS OR GTFO või mingi BUY ME WHATEVERTHEFUCK I WANT BECAUSE I GET EVERYTHING I WANT. Eieieieieiei, EI! Ma ei tahagi mingeid konkreetseid asju, mkm. I just want to be treated like a lady. Masendav on vaadata linnapeal mingeid le couple'eid, kus kutt oma neiule roosi kingib või kuskil kohvikusse minevaid vaadates, kes ei lähe sinna kallimat alkoholi jooma, vaid lähevad naudivad rahulikku atmosfääri kerge magustoidu ja kohvi kõrvalt asjade üle arutades. Nagu.. Õaa :(
Ilmselgelt olen välja kasvanud sellest ajast, mil pidasin tähtsaks kahekesi massiivselt läbudel käimist. Ööm, ma olen täisealine, aitab kah sellest pubekapasast. Kultuurselt võib ikka mingi paar siidrit seltskonnas kerge naljaviskamisega võtta, aga see ei tohiks ka igapäevaseks muutuda. Ise pingutan ka selle nimel, et mu reputatsioon varasemaga võrreldes tunduvalt paraneks. Ja nii edasi...
Omg.. Miks on alati nii kui ma blogisse kirjutan, siis mul tuimalt ei lasta mõtet lõpuni kirjutada.
Well fuck fuckady fuck fuck fuck. Eks ma kakun tudule. Ehk hiljem editin seda.
Well fuck.
Siin on see värk, et ma tahaks omalt poolt lõpetada selle, mis ma teinud olen. Tahaks midagi vastu saada tänuks oma pingutustele. Aga since mainäe, et ta ise sellepeale tuleks, tajun et pole seda väärt (?).
Like... Ma pole ever lilli saanud, mingeid kingitusi (except my bday gift ofc). Why the fuck not :c? Ma olen vaid kuulnud, et ta teeKS ja tahTIS teha... Miks ta nagu ei pane raha kõrvale vms? UGH JUST UGH. Ma ei viitsi lahata seda asja... Ma ei taha igast oma tahtmisi/lootusi siia üles kirjutada, see oleks nagu väljapressimine.. Sellised asjad peavad tulema hingest, hea tujuga või tujutõstmiseks mõelduna. Argh, see on nii elementaarselt vanamoodne kuidagi, et see peaks nagu veres olema. Ma ei tea, ma ei oska seda sõnadesse panna eriti.
Mina teen näiteks selliseid pisiasju hingest. Kasvõi need joonistused, mis ma talle tegin. Nägin väga vaeva selleks, et talle meeldiks, andes endast tüki ning jättes jälje mälestustemaailma. Või need asjad mis ma toon. Või see, et ma tõusen lambist üles, kõnnin kööki ja hakkan vaaritama/teed tegema/võikusid/watevar.
Kerge kõrvalekalle:
Kõik kes te mu stalkerid olete ja nüüd sellel momendil näete, et "Haha, pointless suhe, läheb tuksi" suhtumisega siitmaalt edasi loete v suhtutegi sellesse - minge putsi. Prosto idi nahuj drug, prosto-prosto idi nahuj :D.
See post on pigem temale. Ma ei jõua end IRL nii hästi väljendada, kui ma seda siin teen. Ja ma ei soovi sugugi, et ta paistaks halvas valguses, kuna seriously ta on üks jõhker kullatükk. Ta on fucking hooliv, armastav ja hoidev partner mul. Selles aspektis ma olen temaga rahul. Reaalselt. Kõik see, kuidas ta on minuga algusest peale käitunud = (L). Sitasti öeldakse ka muidugi tihti, aga no see oleneb situatsioonist, vahel on vaja, vahel on üle piiri. Aga siiski: see pole POINTLESS ega lähe tuksi, COMPRENDE?
Anyways, meil saab nüüd 2 päeva pärast 5 kuud. YAAAAAAAAAAAAAY another long relationshitship!!! Kõik koos veedetud aeg on olnud priceless ning asendamatu. Võrratu. Ei saa väga näägutada, ent ma teen seda selle nimel, et asja paremaks teha. This relationship shall grow flawless with time and I won't stop trying.
Ma loodan, et ma ei saa vasta päid ja jalgu selle eest, et ma nii otsekohene olen... Vahest tundub nagu ta ei kuuleks mind, kui ma talle miskit seletan või midagi meelega rõhutan (käitumine/suuvärk). Näib nagu kuuleks, tegude järgi ütleks vastupidist. Bläd, miks see nii raske on tasapisi päevastpäeva pingutada, tehes mingisuguseid asju, mis Su partnerile meeldivad? Ei ole ju :c
FB sein ja Tumblr on täis igasuguseid vihjeid, millest ta 97% aru saab. Maitea, vbla unustab ära vms, v siis ei pea eriti tähtsaks seda kõike. Ugh, just ugh. Maitea. Ma ei oska enam. Kõik see, mis ma rõhutan/seletan, mis on vägagi tähtis ei jõua kuidagi mu silmade/kõrvade ette. See tekitab masendust. Ma ei palu palju tegelikult ju. Ma ei palu mingeid LE OMFG FIRMAKAD ASJAD PLS OR GTFO või mingi BUY ME WHATEVERTHEFUCK I WANT BECAUSE I GET EVERYTHING I WANT. Eieieieieiei, EI! Ma ei tahagi mingeid konkreetseid asju, mkm. I just want to be treated like a lady. Masendav on vaadata linnapeal mingeid le couple'eid, kus kutt oma neiule roosi kingib või kuskil kohvikusse minevaid vaadates, kes ei lähe sinna kallimat alkoholi jooma, vaid lähevad naudivad rahulikku atmosfääri kerge magustoidu ja kohvi kõrvalt asjade üle arutades. Nagu.. Õaa :(
Ilmselgelt olen välja kasvanud sellest ajast, mil pidasin tähtsaks kahekesi massiivselt läbudel käimist. Ööm, ma olen täisealine, aitab kah sellest pubekapasast. Kultuurselt võib ikka mingi paar siidrit seltskonnas kerge naljaviskamisega võtta, aga see ei tohiks ka igapäevaseks muutuda. Ise pingutan ka selle nimel, et mu reputatsioon varasemaga võrreldes tunduvalt paraneks. Ja nii edasi...
Omg.. Miks on alati nii kui ma blogisse kirjutan, siis mul tuimalt ei lasta mõtet lõpuni kirjutada.
Well fuck fuckady fuck fuck fuck. Eks ma kakun tudule. Ehk hiljem editin seda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar