Istun siis siin, arvuti ees endiselt. Endiselt
offended. Tuletan meelde seda, mis Tauri rääkis ja nutan ning kuulan kahte lugu vaheldumisi 66ndat korda.
Gary Jules - Mad World ja
Celldweller - Frozen.Ma ei mõista miks peavad inimesed mind kartma. Kartma midagi otse näkku öelda. Samas ma mõistan, et mu natuura on viimased pool aastat või siis natuke rohkem/vähem olnud päris
"iivõlbitch-muhaha", aga see ei tähenda, et ma tegelt ka mingi läheks ja annaks peksa lampi. Ma ei salli vägivalda. Kuidas inimesed selle peale ei mõtle nagu? Hämmastav.
Teemaga haakub:
Christian
ütleb: sain läbi, mis ma ütlen, eks see väga õudne ole kui saad kellegilt näkku, kellelt kõige vähem ootasid + tagatipuks rikub see kogu Tallinna tripi ja osalielt ka Tanka sünnipäev. Nii palju ootamatuid negatiivseid emotsioone, eks jah raske on pärast sellist toibuda.
Christian
ütleb: ma arvan ka et ma oleksin pärais pikalt šokis.
Mina ütlen: Aga miskipärast arvavad inimesed alati, et ma mõnitan neid vms ja siis võtavad omale õiguse näost-näkku rääkimise asemel näkku panna.
Christian
ütleb:
Mina ütlen: Ma võibolla ei tundu väga südamlik olevat, või siis ei taha seda välja näidata. Kuid inimestele, kelle ma olen seadnud enda PERE staatusesse teavad ju seda, sest ma räägin neile seda. Ja siis nad lihtsalt teevad mulle haiget. Samal ajal teades, mis mul minevikus juhtus.
Mina ütlen: Nad ilmselt ei arvesta sellega, et näost-näkku on lihtsam, kui tappa KÕIK heasüdamliku minus ja minu ajusid nussida.
Christian
ütleb: Mulle meeldib kui keegi ütleb kohe välja mis talle ei meeldi: argumenteeritud kriitikana, kuid sellist näo täis sõimamist on väga vastik, nõme kuulata ja eriti siis kui kallid inimesed teevad: mu tädi on seda teinud, ma ei saanud ühtki sõna suust välja õudne
Mina ütlen: ma vihkan seda ka, kui MINA saan oma lähedaste probleemidest viimasena teada
Mina ütlen: See jätab mulje nagu ma oleksin mingi suvakas põder, kes saab lihtsalt pai ja cornflakes'e ja maailm on tip-top.
Christian
ütleb: oi-oi
õudne, tunnen kaasa.
Mina ütlen: Nagu... Ma ei aseta oma tuttavaid/sõpru tihti PERE staatusele. Ja kui ma seda teen, siis peab inimene ikka räme kallis olema. Ja siis... Mingi fucking. A MINE PUTSI SA OLED SIUKE VÄRDJAS JA blablabla. Nagu,,,, Oleks telliskiviga perse saand äkitselt no 
Christian
ütleb: Mul lihtsalt ei ole sõnu, sellist asja on raske kommenteerida
Christian
ütleb: Esiteks ei tohi nii kunagi kallile inimesele öelda, isegi kui oled purjus, see ei ole vabandus. Näo täissõimamine ei ole aktsepteeritav mitte mingil juhul.. Sest kui midagi on tuleb see rääkida nelja silma all ära või vaikselt öelda, kas või sõnu valides ja arvestades kohaga jne. Oeh.
Mina ütlen: Kuigi ma olen ise ka süüdi...
Edasine tekst enam ei loe. Christiani jutupeale ma rahunesin veidike maha isegi, missest et ma endiselt offended olen.
Aga jah, 3 min veel, siis ma saan DD'd vaadata ja rõõmsasse maailma minna, kus ma näen 50 erinevat kaardit sellest, kuidas ma suren ja tühi koht olen.
Have fun :)
Frix.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar