Tervist.

Kell on 04.04 ja ma tahan kirjutama hakata. Äkitselt kuulen laua alt mingit klõpsu ja kõlarid sumisevad. Väga imelik. Juhtmed tegid seksi vist.
Igatahes ma olen äärmiselt väsinud ja äärmiselt närvis hetkel. Ma oleksin nagu elust kustutatud (viimast sõna lõpetades aevastasin, ilmselt ongi seda kahtlast tunnet kõige õigem nii kirjeldada). Miski asi kassib koguaeg. Mingi rõhk on peas tekkinud viimasel ajal, mis ei lase mõelda. See on umbes nii kirjeldatav, et Sa oled näiteks klassis, püüad asjadest aru saada, töötad vaimselt ja mõistusega kaasa, aga üks hetk mingi võõras loode (x-factor siis) paneb sellele bloki peale ja Sa nagu magaksid silmad lahti. Yeah, viimasel ajal on päris tihti selliseid olukordi olnud koolis. Õues harvem, kodus on ka üpriski tihti.
Jesus fuck.... Isa oli täna hämmastavalt etteaimamatu. Lambist agressiivsusehood minu ja ema vastu (õnneks verbaalselt siiski). Tema agressiivsus väljendus norimises millal ma tööle lähen (WTF, why should I, kui ma koolis käin?) ja et need toidud mis ma endale meelepäraseks võlunud olen (sai+juust+sai+röster= <3 +moos temaatika... pizzasaiakeste suhkurvariant), teevad mind massiivselt paksuks viimasel ajal (WTFIWWY?!). Emale, kui ta töölt kurnatuna koju tulnud oli karjus ka paar korda, et ta koristama hakkaks. Yeah.... Egoism laes. Ei mulle meeldivad vahest need päevad, kus tema ja ta ego ei mahu meie teistega korterisse elama. See kergelt ärritab ja äratab.

Oh! :D Ma tean. Ehk on selles mõtlemisblokis süüdi talveuni? Ei tea.

Marco sünnipäeval käisin - kahe sõnaga oli tore. Negatiivsetest külgedest ei soovi rääkida. Mark. Aitäh. Aga ilusaid pilte sai, jee ;).

Praeguse seisuga üleeile käisin Café Homme avamisel. Nägin oma (õnneks ex-) stalkerit Rene, Marko Reikopit, Rassi, Pirkkot, Kat'i, Reikot ja Jevgenit :D Kaunis oli, kuidas sai 2 tervitusjooki. Suupisted olid awesome'id, kuna nad olid minu maitsemeeltele ebatavalised ja noh, Rass toppis mulle neid suhu ka. Selle õhtu lõpus otsisin Reiko üles, et talle üle anda kanüül, mida minult Aare saada soovis. Õnneks ta sai kätte, muidu oleks ma natuke pahandanud ja telefonikõnedega laamendanud. Seoses laamendamisega... Rasmus tiris mind seal igalepoole (suitsuruumi, vetsu, letiäärde, laua äärde, Larsi järgi) ja sellepeale läks Marco lambist vihaseks. See tema vihastamine oli küll ilmselge turnoff. Vaba tunne kadus automaatselt ja asendus omandi-tundega, mis oli äärmiselt õhtut rikkuv feeling. Aga no selle muutmiseks on olemas omaette meetmed, mis varsti kasutusele tuleb võtta.
Klubist lahkudes saime palju LOVE kondoome kaasa. Ma vist hakkasin neid koguma :D / Peaks mõnipäev neid kokku lugema, lolz/. Edasi läksime Elise juurde, kus me jõime viina ja saime juttu rääkida ning samas ka aega sisustada, kuni odavale bussile sai minna. See oli coolio, kuidas Elis ei tahtnud, et me ära läheks, et ta sättis meile Gretega ullu magala sinna tuppa ja tsiteerides win lauset "Kas te lähete praegu või mitte kunagi, sest kui te praegu ei lähe, siis ma ei lase teil kunagi minna :D". Ja nende juures sai ka Renest rääkida. Awful person. Ei üldiselt ta on tore, muidugi, aga see kuidas ta inimesi vahest ahistab on ülemõistuse, missest et ta skiso on. /hahaz, temast jälle rääkides on venna teinud vääääga suure vea tol klubikal... suht öök :S Nagu pettund ja samas pohhui XD Ei noh... Lihtsalt.. Ei seedi R'i väga, since ta lihtsalt terve õhtu JÕLLITAS mind ja see ajas mind tohutult närvi. -.- See selleks/.

Jaa.. Täna käisin Arturiga väljas. Lootsin naabriga suitsul käia ja natuke meelast juttu temaga ajada, nagu alati, aga ei. Konkreetne ülelask oli. Arturiga olime suht tükk aega et MIDAAA FAKKI :D. Aga no eks ta ehmatas vist millegipeale. Sõimata saab vähemalt, jee :)
Saime Eleniga kokku. Ta ostis lõpukast suitsu ja siis trippisime maximasse juues Special'it, mida Artur samuti lõpukast võtnud oli. Ning mille võtmisele kulus pääris tükk aega, kuna ta oli liiga laisk, et poodi minna. Anduga saime kokku ja mingi piffiga, keda ma väidetavalt tean, aga ilmselgelt ei mäleta. Mingiaeg panin tähele, et ma lasin kogemata oma klassiõe konspektidega üle, peaks vabandama :(.
Siis chillisime seal Anduga ja selle piffiga ja Artueeer ükshetk läks enda maja juurde. Suht kippelt lahkus meie koomilisest seltsist, kuna ta kuulis rolleri hääli. Pidi tagasi sõitma sellega meie juurde, aga meil hakkas nii igav, et me otsustasime juba majadevahele tagasi pugeda. Mida kodusem, seda hubasem - nagu räägitakse. Just siis kui me olime majadevahele tulnud, hakkas Artur rolleriga tagasi liikuma. Päris tükk aega naersime, kuigi ta ei kuulnud meie ülerajooni-kajakanaeru. Peitsime Eleniga end, kui ta tagasi jõudnud oli. Tahtsime lapselik ülelask olla - töötas = win.
Õues passides rääkisime lapsepõlvest ja meenutasime neid ähmaseid aegu, kui me Arturiga suudpidi kokkukasvand olime. Ohjah, kallis perversne lapsepõlv (L). Aga mu point selle mainimisel on selles, et kui me seda meenutasime ja irvitasime kolmekesi, siis tuli üks ilos kiiiižu, keda ma mäletasin sügisest, kui ma veel Serkaga koos olin. See oli toosama ilus pruunikas-must kiisu, kellele ainult mina ja Serka julgesime pai teha, samal ajal kui kõik teised sõimasid seda kassi kirbuliseks (värdjad).
Kiiž tundis mu ära, tuli lähemale. Ma sain talle pai teha ja teda natukeaega kõrvatagant sügada, kui ta lambist mulle sülle hüppas. Ma olin konkreetselt lummatud. See oli see moment, kui ma muud ei suutnud öelda, kui "can't handle the sweetness, awawawawawawawawawaw *_*". Sain targemaks, et see kiiž on tüdo ja temal on ka jooksuaig praegu, nagu Elise kiisulgi. Tahaks seda kiisut endale võtta :( Nii kahju, et ei saa.

Well, hiljemz kui koju liikusin (5 sammu siis), lasin kiisu trepikotta, et tal õues külm poleks. Kõrgemalt korruselt naaber pidi talle omnomnomzi tooma. Loodan, et 4ndalt närvihaige tädä teda sealt ööjooksul pole välja visanud. (Virutaks küll, kui teada saaks).
Hiljem käisin pesus ja närvitsesin, kuna ma olin kiisu pärast mures. Siis tegin end korda, viskasin mustad riided pessu ja tegin oma KÜÜSED korda (*küüned siiski). Nüüdseks on lakk osaliselt rikutud mingi sõrmejäjega ja klahviga. suht FFFUUUUU.
Nüüd peaks viimase suitsu tegema ja magama minema, sest see blogipostitus kurnas mind täitsa ära.
Ilmselt on antud postitus terve nädala ulatuses võinud olla, aga ma ei mäleta midagi silmapaistvat, mis koolis oleks olnud, mida saaks siia mainida.
Oh well... Head und kõigile :)