Istun tükk aega kodus juba. Mingi 20nest. 3h olin vist õues. Saime musi ja Arturiga kokku, käisime linnas korra ja siis ootasime Semmy ja Kristina ära. Me musiga läksime kodo, ei viitsind passida.
Selle ajaga mis ma siin kodus istund olen on juhtunud palju: ma viitsisin suure toa ära koristada (siin pole seda maas olevat hunnikut enam, WIN), ma viitsisin tolmuimejaga toad üle käia, ma viitsisin endale mudamaski teha, Aare laulmist telefonis kuulata, samal ajal kui ma nägu ravisin tegi Aare endale kolmanda huuleneedi :D. Siis ääm...
Nüüd istun fliisipusaga kahekesi toolil ja naudin selle lõhna, see on võõras. Pole minu lõhn. Fliisikas jäi Serku kätte mitmeks nädalaks ja ta oli seda vahepeal isegi kandnud. Üleeile andis tagasi. Eile ma ärkasin sellega kaisus hommikul üles ja olin suht wtf, sest ma ei mäletanud, et see voodisse jäänud oli :D
Hetkel lihtsalt igatsen oma kullatükki ja nuusin seda pusa nagu segane. Tekivad mälestused. Väga head mälestused, mis mind naeratama ja muigama panevad.
Mäletan ülihästi, kuidas suvel see rollu-värk teemas oli. Kuidas me kella 7ni hommikul tõmblesime ja parandasime seda. Algul läksime võssa, et vaadata mis sellel üldiselt viga on, aga seal oli palju sääski ja jahe... Pärast läksid kaherattalistel inimesed alleesse, kuhu pidid teised järgi kõmpima. Siis oli esimene kord, kui ma teisiti käitusin temaga. Ma ei käitunud temaga enam kui tuttavaga, vaid kui sõbraga. Pakkusin talle oma pusa, sest ma nägin, et tal on külm. Savi, et endal ainult mingi liibuv pluus ja võrk peal oli. Ta võttis õnneks pusa vastu. Kristjanil oli mu teine pusa, mis oli soojem, aga see vana tard ei tahtnud seda tagasi anda -.- Solvusin ja värisesin edasi, ei tahtnud Serkult pusa ära võtta. Peaasi, et temal soojem on. Närvasin niisama. Hiljem läksin koju.
Järgmised korrad Arturi keldris olid ka teistmoodi kuidagi. Ma panin tähele, et ta vaatab mind koguaeg. Ma vaatasin vastu, aga aind siis kui tema ei vaadand. Tegin lollakaid nalju, et silma paista - tema samuti. Ta oli siis suhtes, ma olin ka pooleldi vms, aga mul oli suht savi vaikselt, kuna "tema" tollal ei pingutanud ja mul viskas kopa ette. Mõtlesin, et võiks riskida ja mainida talle, et ta on muhe vend vms. Võlusin kusagilt mingi viina välja, aga see üks piff segas suuht vahele tollal. Järgmisel joomisel ta eriti ei häirinud. Sain kalli Serkult lambist :D Tundsin end ahistatuna, aga see kalli oli soe, heatahtlik selline.
Pärast teist joomist mõtlesin küll, et miskit on valesti. Millepärast mul teda niipalju peas on? See kiskus imelikuks minema vaikselt. Teda nähes oli lambist tuju hea ja katus sõitis nii et ise ka ei uskunud. Aga noh, kuna mul oli ta number sain ma talle messida ju :D. Tauriga väljas chillides lambist lasin mingi 10-12 smsi. Ükspäev tahtsin õhtul rääkida, et miskit on valesti ja ma ei saa oma käitumisest kohati aru jne, aga ennem kui ma jõudsin sellest midagi rääkima hakata tuli pakkumine käima hakata :D.Olgugi, et algus polnud kuigi ilus, aga hah.. 2.5 kuud juba.
Praeguseks me oleme niivõrd kokku kasvand, et me ei läheks mingi hinna eest lahku. Isegi 1 tobi eest. Mistahes probleemid ka ei oleks. Ja DAYAMN kui õnnelik ma olen selle üle, et ta olemas on. Savi, et teised ei aktsepteeri seda suhet ja ajavad mingit sitta seljataga. Meil on kama, me oleme õnnelikud :)
Ma olen eriti õnnelik selle üle, sest temal on need omadused, mida ma otsisin poistes koguaeg. Ja ta on väärt armastamist ning ma pingutan ülimalt hea meelega selle nimel, et kõik oleks alati korras.
Oeh... Peaks tuttu minema. Kell on palju. Muidu ei maga välja. Ma pean täna veel koristama veidi, tegema ära kodused tööd ja siis... Plaanid valmis tegema õhtuks ;D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar