Tulin mingi neljast õue, tsillisin Arturiga kahekesi.
Hiljem läksin Susi juurde mingi poole kuueks. Istusin suht kella kümneni seal.
Koju tulles ootas ilus üllatus. Järjekordselt üksi.
Hämmastav.
Mul lihtsalt ei jätku sõnu.
Ilmselgelt homme näen teda JÄLLE. Üldse ei taha oma pead vaevata. Ignoreerin mõtteid. Teisalt homset ma ignoreerida ei taha juba. Peab sirgeks rääkima ja headaega ütlema.
Naljavennad naergu laginal nüüd :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar