Eilsest saati jälle mingi asi sööb mind. Tahaks nutta aga ei saa. Alles nüüd sain märjukese silmanurka meelitatud. Seegi oli tingitud muusikast.
Margus aitas kaasa, ty :) :*
Maitea kas asi on ilmas või millegis muus, aga miski on valesti. Ja ma tunnen seda. Ja asi pole minus, sest muidu mul poleks seda nuuks-ma-vist-olen-dumped tuju :/ vaid oleks pigem olen-üli-õnnelik-et-ma-olemas-olen-spermface tuju...
Peaks ninaga raamatusse pagema... Aga ma ei tea, sellist otsest tuju pole. Loen Kaisa antud raamatut ennem magamaminekut, et hea tujuga tõusta. Tõusengi kusjuures, aga miski nussib tuju ära. Nagu see oleks "MÄÄRATUD" -__________-
Doom shall eat Your mechadroid.
Mmhmm, yees... Feeling like a robot with feelings. Is that okay to feel? Dunno. HALP?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar