Praegu tahaks Sulle lihtsalt täiega haiget teha, sest Sa oled korduvalt lihtsalt mu tuju ära nussind.
Lihtsaim lahendus oleks muidugi mitte rääkida msnis, aga arvestades fakti, et ma olen Sinust sõltuvuses, siis on see veidi raske.
Tead, ma arvan, et peaks küll maha jahtuma Sinu kohapealt :). For real. Sest... Mida kiiremini ma maha jahtun, seda kiiremini Sa minevikku ka jääd :).
Ma ei taha 24/7 olla mingi masenduses vitupea, ja mingi party pooper olla, eks.
Since ma jäin Tallinna, siis see eeldab seda, et PIDU PIDU PIDU. Ja ma ei keera sellega midagi putsi.
Ma täiesti tean mida ma teen ja miks ma seda teen, aga kui Sulle midagi ei sobi ja Sa ei suvatse minuga sellest probleemist lähemalt rääkida... Siis ausõna... klee, seda et... TSAU .l. :)
Et jah, eks Sa ise mõtle oma targa peaga, MIDA ja MIKS Sa ütled ning KAS seda vaja on :)
Pmst point on selles, et...
Ma ei suuda enam pingutada... Ma tahan Sind nahhui saata, aga miski ei lase. Ja nüüd see häirib. Miks ta häirib? Sest... :( Sa oled tegelikult hea ja armas poiss, just selline keda tahaks endale, aga nagu see fucking suhtlemine viimasel ajal... tekib järgmine tunne: KALTS!
Ma ei taha masenduses olla. Ma ei suuda enam :(
Tundub, et ju siis peabki see süsteem perse minema. Eks ma ei pingutagi enam. Tahad rääkida, siis räägin niisama.
Ja.. J, palun ära ütle mulle enam MUSI. :) Aitäh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar