Pärast seda, kui ma süvenesin sellesse, mis mu isa mu mõistusele kõike teinud on avastasin, et miski minus on jälle purunemas.
Ma lihtsalt ei jõua... Ma ei suuda. Ma ei jõua loota ja oodata. Lihtsalt niiii useless feeling on peal jälle, et fuck no... Tahaks haihtuda nii, et keegi sellest midagi ei märkaks vms.
For real. See kõik, mis minusse kogunenud on, teeb mulle aina rohkem ja rohkem haiget.
Õaah... Lihtsalt sööks 1 AD veel sisse ja asi oleks klaar.
Juhan, anna andeks, aga ma ei suuda masenduses olla, Sa ei taha seda tundma õppida. Sul endal viskaks kopa ette, nii nagu mul kõigest antud hetkel (khm, JÄLLE) on. Ja omgsh.. Maitea...
Nii loid ja kalk on olla kuidagi. Samas on seest valus. Nagu hing oleks haigeks jäänud vms :S
Ma ei oska seda sõnadesse panna :S
Teen teed ja toon tobi endale pc taha :S
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar