Ma nagu tahaksin minema joosta kuskile kaugele üksikule saarele ja 2.50EEK kõneajaga mobiili kaasa võtta, et helistada sõpradele juhul, kui mul igav hakkab.
Ma ei mõista mis mul eile viga hakkas, aga ma tean et mul oli tohutult vaja midagi armsat kuulda. Ja siis tulevad ülejäänud minad ja teevad mind maha, surudes mulle pähe mõtteid, et ma nii või naa kukun läbi selles, mis ma ettevõtnud olen, pole mõtet edasi proovidagi. Ja kaks ülejäänud mind püüdsid mulle selgeks teha, et kõik on korras, kuigi ma olin pikemat aega nutnud juba.
Ah... Tahaks endiselt haihtuda. See selfdestruct feeling on jälle tagasi. Ja ükskõik kui väga ma ei tahaks seda endast eemale peletada võidab ta mind aina rohkem ja rohkem. Peaks selle tunde kunsti ümber kompressima, kuid ma tunnen, et seekord pole seda tunnet nii vähe kui seda varem olnud on, vaid pigem on seda ülimal hulgal ruudus ja kuubis :S.
Ma kardan. Kardan teha haiget talle. Tho ma tean, et kui ma talle haiget ei tee, siis teeb tema seda minule. Ja well. Eile kind of oligi see, et: "HA! Saijõudnud mulle haiget teha, tegin Sulle, yayz!" vist.
Kui aga teemat vahetada temapeale, siis:
Niipalju kui ma Sinust aru saanud olen, siis Sa tahad, et ma muutuksin paremaks. Teisalt Sa ei taha, et ma Sinu oleksin. Mis ma sellest järeldada suudan? Ma järeldan seda, et see on suht seinaga rääkimine, sest ühepoolsetest asjadest ei saa kunagi vilja. Seda on näidanud aeg.
Mu pea on nähtavasti pulki täis ja ma vajan kilo šokolaadi. Poole tunnipärast jooksen Marise juurde veinile? Woosh, peaks kingituse talle viima :).PS! Juhan, anna andeks. Mulle jättis keegi eile sellise kirja: "Sõitsin natukeseks soojale saarele puhkama. Sinu katus." Et no... Vist tähendab midagi, aga maisaand aru vni *:
2 kommentaari:
VIKERKAAAR
:D Rainbows are gay.
Postita kommentaar