Mulle lihtsalt tulevad igasugused asjad meelde, mida ma varem teinud olen :D.
Taurimusiga aastavahetus - never gonna forget that. Liitreid alkoholi tassisime kilekotis pirole, et kesklinnas näha valgusshowd ja pärast oli gd gd Salmetimes *_* miss them so much.
Kui Talvel olime Margoga kesklinnas ja läksime raekoja platsi raha kerjama miinuskraadidega, siis saime poole tunniga 300 vist kokku ja ostsime JÕULUSOKKU ehk siis bocki xD Ja jõime end suht kasti ja siis oli "see iu" and stuff :D. Omad teavad xD
Kui ma varem harrastasin pirogovil nillimist, siis jõin end suht tuppe koguaeg ja oskasin intellektuaalne olla. Või siis ajasin teistele ligi because I could ja mul oli savi xD. Ja oh so good weed days mis mul varasemate inimestega olid, kellega kunagi läbi käisid. Ükskord olin nii pilves, et vajusin kivvi ja siis mu eks karjus, et: ÄRA VAJU KIVVI :O Mudu Saisaa sealt välja enam!!!!1" ja raputas mind ja tekitas mulle sellega parakad :D
Too aeg, kui meil Janekiga ropsihaigus oli, kui köhisime ja naersime ja siis järsku kelts suust tuli. Täiesti tahtmata.
Või omakorda nood ajad, kus ma emosin ja jällegi pirol olin ja mingi päevas 8L alkot tarvitasin ja igalepoole magama jäin ja värki. Oh so fun boozetimes :D.
Tagantjärgi mõelda on lahe ja meenutadagi, aga samas on mark ka. Aga see selleks. See oli kunagi. Nüüd olen ikka diskreetsem ja korralikum :).
Ma mäletan noid aegu, kus ma oma suhtes tegin palju vigu lihtsalt sellepärast, et ma üle mõtlesin või siis ei mõelnud ka. See teema on müstika minu jaoks, mis minu partner tegi, aga selleks see kahjuks/õnneks jääbki, kuna lihtsalt ei huvita enam. Tollal oleks vast õiglane ja aus olnud avatud kaartidega mängida, aga nii mängud ei käi. Elu pole õpetus, elu on riskantne mäng.
Nimelt nii riskantne, et elust tuleb kõik kõigeparema välja imeda, et pärast mitte kahetseda ja naerusuul meenutada häid aegu.
Ma olen hetkel õnnelik, et mul on sõpradega kõik korras jälle. Ja wow, mul polegi suhet vaja, missiis et mul on kolm inimest silmapiiril. Tanka on üks. Kaido on teine ja Siim on kolmas. Varuvariandid peavad ka olema (meestemaailmas), sest alati ei õnnestu lihtsalt ühega suhtesse astuda, aga tark oleks varuvariandil mitte märku anda, et ta varuks on, sest muidu ei saa kedagi. Ja siis on jälle paha.
Ja nüüd mul tuleb meelde see... Just SEE, miks ma ei taha suhet. Ma olen iga suhte purunemise pärast ära keeranud. Lihtsalt kardinaalselt on muutusi vaja teha ja ma ei teagi mis kuradi eesmärgil.
Ausalt ei tea. Aga ma tean, et ma ei tohi haiget teha, sest ma ei taha nelja valge, kuid pehme seinaga toas ükskord lõpetada. Ja ma usun, et sõbradki ei taha seda, niiet olge armsad ja hoidke mind, sest mina hoian teid ka.
Üldiselt. Yeah. Mul praegu see meeste värk ei suju, nad lihtsalt tahavad niksi, aga ma ei taha end kaltsuna tunda. Suht jube oleks olla vetsupaberi feeling, kus Sind pärast kasutamist lihtsalt potti flushitakse -.-
Don't wanna. No way.
Õõh. Vähemalt ma olen leidnud endale inimesed, kellest ma ei taha mingi hinna eest ilma jääda :).
Ja wow, ma just avastasin, et mulle meeldib kirjutada blogi. (What a discovery, eks?) Ja mul on tegelikult täiesti savi, kes ja kuna ka kuidas seda loeb ja seda infot vastu võtab. Aga vot mingi mahategemisi ja halvustusi ma ei tollereeri. Ma ei tea miks. Aga vist vahet ei ole. Tegelt ma olen seda varemgi avastand, aga yeah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar